Võttes näiteks käsitsi pimestamisvastase -sisemise tahavaatepeegli, on selle põhistruktuur illustreeritud joonisel; tüüpiliste -alamkomponentide hulka kuuluvad peegliraam, peeglielemendi komplekt, peegli korpus, reguleerimishoob, sfääriline kate, peegli vars ja kinnitusalus.
Sisemine tahavaatepeegel on paigutatud peamiselt esiklaasi piirkonda, pakkudes juhile vaadet sõiduki taga olevale alale. Tavaliselt kinnitatakse see, ühendades peegli kinnitusaluse vastava tuuleklaasile kinnitatud alusega,-kasutades selliseid meetodeid nagu plõks-rõngasühendused või kruvikinnitus.
Näpunäide: käsitsi pimestamisvastase-sisemiste tahavaatepeeglite puhul aktiveeritakse pimestamisvastane-funktsioon reguleerimishoova ümberlülitamisega.
Vaatevälja vastavus: II klassi esmased välispeeglid peavad võimaldama juhil näha tee laiust, mis on suurem või võrdne 5000 mm 30 m kaugusel silmapunktist nii juhi kui ka kaassõitja poolel, kuid katma ka 4 m kaugusel silmapunktist tagapool asuva ala ja laiusega 1 m.
Aerodünaamiline stiil: peegli korpus ja sõiduki kere moodustavad lahkneva "V{0}}-kuju", et vähendada õhuvoolu mõju; ühendushoob hoitakse võimalikult õhuke, et minimeerida turbulentsi; ja tuulemüra vähendamiseks jäetakse korpuse ja aluse vahele 40 mm või suurem vahe.
Positsioneerimisnõuded: tavaliste istetingimuste korral peab vaateväli katma sihtala; peegel peab asuma küljeakna klaasipuhastite pühkimisalas; ja külgmine eend peab olema väiksem kui 250 mm või sellega võrdne (kui alumine serv on täiskoormusel maapinnast vähem kui 1800 mm).
Ohutusdisain: väliskuju peab vältima teravaid eendeid, et kaitsta kokkupõrke ajal jalakäijaid ja sõitjaid, tagades samal ajal funktsionaalse jõudluse erinevates ilmastikutingimustes.